17 NOVEMBER, 2025, IMPHAL

1)SANGAI FESTIVAL PANGTHOKPAGI WAHANTHOK LEITE, YAIRIPOK MAIKEI GI MEEYAM SU BOYCOTT TOUBIYU: NSAL.
2)ANGANGSINGGI THOURAM PANGTHOKKHRE.
3)KHUDEI-KHUNOU DA UDYAM REGISTRATION DRIVE CHATTHAKHRE.
4)NINGTHOUKHONG DA HEALTH CAMP PANGTHOKKHRE.
5)NATIONAL PRESS DAY 2025 THOURAM SINA PAOMEESINGDA ENOT KAYA PIRE.
6)MIME FESTIVAL LOISINKHRE FESTIVAL SINA INTEGRATION, WARI SANNABAGI TANJA PIRI.
7)ARANBA PAO KHANDOKNABA PAOMEESINGNA AI BU KHUTLAI OINA SIJINNABA MATHOU TAI: DIRECTOR NG. UTTAM.

Manipur leingakna sinduna chatliba tha asigi 21 dagi 30 faoba pangthoknaba thourangliba Sangai Festival asi leibakki oiriba tangdu-leitadaba phibam amadi houjik mayum mayumda hanjinba ngamdana Relief camp ta meeoi lishing 60 romna awa-cheina khangduna leiriba asi yenglaga Festival asigi wahanthok leite. Maram aduna Festival asi pangthokpiganu. Yairipok maikeigi meeyamnasu Boycott toubiyu haina Nongpok Sayang Apunba Lup (NSAL) na phongdokkhre.
Matai society na sinduna thongan tonganba Relief Campsingda changjapham louduna leiriba emung kayagi angangsinggidamak ngasi anganggi numit thouram Moirang Pansang leikai gi santi mandab ta pangthokkhre.
India leingakki Ministry of Micro, Small and medium enterprises (MSM) gi rising and accelerating MSME performance (RAMP) scheme gi makhada District Industrial Center Chandel na sinduna nongmagi oiba Awareness Cum Udyam Registration Drive ngasi Chandel District ki manung chanba Khudei-khunou community hall da pangthokkhre.
World da Diabetes day ga mari leinana Lion ‘s Club of Imphal amasung Ningthoukhong Higher Secondary School da Multi Disciplinary Health Camp ama pangthokkhre. General Medicine, Gynaecology, I yaona tongan tonganba leyeng pathap kaya yaona chatthakhiba Camp aduda Diabetes Detection su toukhi.
Kumja 1966 ki November 16, ngasigi numit asida press Council of India (PCI) lingkhatkhibabu ningshingduna Leibak sinba thungna pangthoknabagum Manipur dasu ngasi Imphal gi Nityaipat chuthek ta leiba Directorate of Information and Public Relations (DIPR) gi Auditorat ta pangthokkhre.
Imphal gi yumnam kanglei Mime Theatre Repertory gi Imphal na sinduna India leingakki Ministry of Culture gi National Presents Scheme gi Centhang makhada houkhiba November 13 dagi 16 phaoba Imphal West ki Langthabal Kunja da leiba kanglei Mime Theatre Hall da numit marini chupna chattharakhiba Folk Song amasung Art Excibition gi Mime Festival ngasi loisinkhre hairi.
Chahi khudinggi State leingakna paogi lamda piba khwaidagi wangba mana State Jounalist Award paoche asiga ahum yaona paomee taret ta lanthoktuna ekai khumnakhre. Directorate of Information and Public Relations (DIPR) Manipur na sinduna Nityaipat Chuthek ta leiba Directorate asigi Auditorium da ngasi National press day gi thouram pangthokladuna mana ngasi paomee singda lanthokkhibani. Aranba pao sandoknaba hotnabada artificial Intelligence (AI) bu khutlai oina sijinnarakpa eikhoi pumnamakna thengnaraba ngaktani. Aranba pao khandoknaba paomee singnasu AI bu khutlai oina sijinnaba mathou tai haina Manipur leingakki IPR Director Ngangom Uttam na phongdokkhre hairi.

SHEIKH HASINA GI MAIYOKTA COURT KI WAYEL LAKTRINGEI MANGOINANA ERANG HOURAKTUNA BOMB 32 HENNA POKHAIKHRE, PAKISTAN NA PUBLIC PROPERTY MEI THADUNA MANGHAN TAKHANKHRE.

1)SHEIKH HASINA GI MAIYOKTA COURT KI WAYEL LAKTRINGEI MANGOINANA ERANG HOURAKTUNA BOMB 32 HENNA POKHAIKHRE, PAKISTAN NA PUBLIC PROPERTY MEI THADUNA MANGHAN TAKHANKHRE.
2)RUSSIA GI KINZHAL HYPERSONIC MISSILE YAOBA MIG-31FIGHTER JET HIJACK TOUNABA HOTNAKHRE.
3)INDIA DA CHATTHAKHIBA TERRORIST ATTACK TURKEY GA CONNECTION LEINEI HAIRAKPA YANINGDE HAINA PHONGDORAKKHRE.
4)FRANCE NA AHANBA OINA NUCLEAR BOMB PUDUNA PAIBA RAFAEL FIGHTER JET KI MATIK MAYAI MALEMDA UTKHRE.
5)QATAR NA PAKISTAN BU CHAONA MEENAMDUNA TALIBAN DA MATENG PANGLE, MATAM AMADA HEKTA LAN THOKLAKPA YAI.
6)YUNUS KHAN THAMOI SENGBA LUCHINGBA OIRAGADI EIGI MATHAKTA ICC DA OINA CASE CHATTHAGADABANI: SHEIKH HASINA.

Sheikh Hasina gi maiyokta court ki wayel laktringei mangoinana erang houraktuna bomb 32 henna pokhaikhre, paksanna public property mei thaduna manghan takhankhre haina phongdorakli. AL-Jazeena gi report asigi matung enna Sheikh Hasina gi maiyokta court na akanba wayel chattharaklaganihaibagi pao lakpadagi mahakki party Awami Leaque na Leibak sinba thungna Lockdown tougadoubani haibagi demand tourakkhibani. Madugi paokhum piba oina Bangladesh Nationalist Party (BNP) amadi Bangladesh Jamaat-e-Islami gi workersingna Dhaka gi mapham kayada thoklaktuna ehou houbaga loinana public property sing mei thaba hourakkhibani. Loinana Dhaka gi mapham kayada punna bomb 32 romsu sakkhangdaba singna pokhaihankhibani hairi.
Russia gi Kinzhal hypersonic missile yaoba Mig-31 fighter Jet Ukraine amadi Britain Leibak anina punna hijack tounaba hotnakhre haina Russia gi Agency FSD gi maikeidagi phongdorakli. FSD g report asigi matung enna Ukraine amadi Britain lebak anina Kinzhal hypersonic missile yaoba Mig-31 fighter zet hijack tounaba hotnakhiba adu ngamkhide. Britain amadi Ukraine gi secret adency singna Russia gi pilot singbu American dollar lakh 30 piduna leinaba amadi Britain amadi Ukraine gi Citizenship pigani haibagi offer thamduna hotnakhibani hairi.
India da chatthakhiba terrorist attack Turkey ga connection leinei hairakpa yaningde haina Turkey Government gi dis information cell gi maikeidagi phongdorakkhre hairi. Panba yabadi chayol asigi manung da Delhi gi Red fort ta terrorist singna car bomb pokhaihanduna meecham 9 lom hatkhibaga loinana kaya amana asok-apan nanghankhiba adugi matung da India gi media kharana attack aduda chennaba meeoisingna Turkey da Jaish-e-Mohammad ki luchingba singga unakhi. Loinana India da chatthariba terrorist ki attacksing Turkey na mateng pang ee haina phongdorakkhibani. Wapham asigi matangda yaningdaba phongdokladuna Turkey terrorist thouwongsinggi maiyokta akanba maongda leptuna lakpa Leibak amani. India gi media na Turkey da sirakliba maral asi na maram oiraga Leibak anigi marakta leinariba marida achouba akaiba kaya lakpasu yai haina Turkey gi Disinformation cell gi maikeidagi phongdorakkhibani hairi.
France na ahanba oina nuclear bomb puduna paiba Rafael Jet ki matik mayai malemda utkhre. Report asigi matung enna France na ahanba oina Rafael-M- fighter jet ta nuclear bomb gi attack chatthaba ngamba supersonic cruise missile ASMPA-R gi matik mayai utlakkhibani.Rafael fighter Jet ta nuclear bomb gi attack chatthaba ngamba Supersonic Cruise missile ASMPA-R maipakna test tourakpadagi Malem gi leibaksing pumngak ngaknakhibani hairi.
Qatar na Pakistan bu chaona minamduna Taliban da lonna thupna achouba mateng kaya pangle. Matam amada hekta Pakistan amadi Taliban singgi marakta lan thoklakpa yai haina Amrullah Saleh na phongdorakkhre.
Muhammad Yunus Khan thamoi sengba luchingba oiragadi eigi mathakta International Criminal Court (ICC) da oina case chatthagadabani haina Bangladesh ki hannagi Prime Minister Sheikh Hasina na BBC da piba interview amada phongdokkhre. BBC da pikhiba interview aduda Sheikh Hasina na makha tana phongdokkhibada ICC da case asi chatthahandriba asi Interim Government gi Advisor Muhammad Yunus Khan na atamnana sinba lallong amani. Muhammad Yunus na khang e madudi karigumba ICC da case asi chattharabadi Sheikh Hasina maral leite haina thadorakkani. Maram aduna mahakki yathang matung enna thabak tourakkadaba court yenglaga case asi chatthahanbani hainasu phongdorakkhibani hairi.

15 NOVEMBER, 2025, IMPHAL

1)LANGMEIDONGDA MAHEIROISING NA SARUK YADUNA SARDAR @150 UNITY MARCH CHATKHRE.
2)LIYANGMAI IMPHAL MARKET HANGDOKPA MARKET SINA NUNGSHI-CHANNABA PURAKPADA MATENG OIRI.
3)CONGRESS BHAVAN DA JAWAHARLAL NEHRU GI MAPOK KUMON THOURAM PANGTHOKKHRE.
BJP GI HIGH COMMAND MEEKHALGIDAMAK LAKPANI, 2027 NGAIDRABASU HOUJIK PANGTHOKLAGANI: MEGHACHANDRA
4)STATEKI THAKTA WORLD DA DIABETESS DAY GI THOURAM PANGTHOKKHRE.
DIABETES NA STROKE AMADI HEAT ATTACK THOKHANNABAGI MACHAK OIRI.
5)BUREAUCRAT SINGGI MARAKTA PAP TOUBA KHARA YAORE, MEEYAMGI LEINGAK LAKLABA MATAMDA KHANGGANI: SUSINDRO.
6)THOUBAL AMADI TENGNOUPAL DA ANGANGGI NUMIT PANGTHOKKHRE.
7)EYOL GA PUNNA WAKHAL TAMINNAKHRE.

Leibak asigi ahanba Home Minister oiramba Sardar Vhallabhai Patel gi chahi 150 suba mapok Kumon thouramga mari leinana Mera Job Mera Bharat Kakching amadi ZEO kakchinggi makhada ngasi Langmeidong Higher secondary School na sinduna Unity March chatkhre.
Houkhiba numit kharanigi mamangdagi tongan tonganba wakhal mannaba meeoi kayana pullaga semkhiba Liyangmai Imphal market Committee na sinduna State asigi tongan tonganba club, Meira paibi amadi Individual kayaga khutsamnaduna Manipur gi tongan tonganba mapham kayada Liyangmai Imphal market hangdoktuna aphang aphangba mana-masing, mahei-marong nachingba pot-chei kaya yollibasi aphaba khongthangni haikhi.
Leibak asigi ahanba Prime Minister Pandit Jawaharlal Nehru gi 136 suba mapok Kumon thouram ngasi Manipur Pradesh Congress Committee (MPCC) na sinduna BT road ta leiba Congress Bhavan da pangthokkhre. BL Santosh, Sambit Patra na Manipur da laklamba erang loisinnaba nattraga meeyam gi awaba yenglaga lakpa natte, BJP gi mapangal kankhathanba amasung kumja 2027 gi meekhalda mityeng thamlaga laklambani. Meekhal pamlabadi 2027 ngaidrabasu Assembly Dissolve touraga Fresh Election pangthoklasi haina MPCC gi President Keisham Meghachandra na phongdokkhre.
Diabetes haibasina meeoibagi hakchangda Brain Stroke amadi Heart thokhannabagi achouba machak ama oiri. Carbohydrate wangba chinjak ka henna charabadi Diabetes lakpa haibasi soidrabani haina Manipur leingakki Health Services ki Director Dr. Hemantakumar na phongdokkhre. National health mission (NHM) Manipur gi State non-communicable Disease (NCD) division na sinduna ‘Diabetes and well being’ with appropriate assist to diabetes care and sport for their well being and ‘Diabetes and the workplay’ haiba theme ani asida Classic Grande state ki thakta pangthokkhiba waord Diabetes day 2025 gi thouramda wapham asi Director na phongdokkhibani.
PR leingak leiringei matamda Bureaucrat official singna eikhoina touba kol pairaktaba asu usittabani. Bureaucrat singgi marakta pap khara touba yaore. Meeyamgi leingak laklaba matamda khanggani haina Khurai AC gi MLA Leishangthem Susindro na phongdokkhre. Top khongnang makhonggi Meitei leima Village level Federations (VLF) gi office building sanggakhibagi thouraam ama EYDA club ki community hall da chief guest oina saruk yaduna Susindro na makha tana hai, Bureaucrat official singna leingak amuk hanna lakkani haibasi khangdaba ama leire. PR leingak leitrakanda amuk hanna leingak lakpa matamda pharak tagadaba ama leire hairi.
Leibak asigi ahanba Prime Minister Pandit Jawaharlal Nehru gi mapok numit November 14 ngasi thoubal amasung Tengnoupal District ki mapham kharada anganggi numit thouram pangthoknakhre. Thoubal District ki Wangbal mayai leikai da leiba Rural Development Service (RDS) na challaiba eramdam Ningol sanglen open Shelter for Girls amadi Redo-Nawa sanglen Children Home for Boys Wangbal part channa punna sinduna anganggi numit thouram RDS Campus ta pangthokkhre.
Khunnai asigi meeyamgi luhong-khongdongbada touheidaba thabak thouram mayam ama totsin-yansillakliba asi karamna touhalloidage haibagi matangda Enat Yokkhat Luptin (EYOL) ga Heritage Convent ki Executive Director Sanjenbam Bikram ga punna phamminaduna wakhal taminnakhre.

KHAWAJA ASIF NA PAKISTAN NA NAKAN ANIGI LAN GIDAMAK THOURANG TOURE HAINA INDIA DA KAIHOURAKKHRE.

1)KHAWAJA ASIF NA PAKISTAN NA NAKAN ANIGI LAN GIDAMAK THOURANG TOURE HAINA INDIA DA KAIHOURAKKHRE.
2)DHAKA COURT NA HASINA CASE KI WAYEL NOVEMBER 17 TA PAIGANI LAOTHOKKHIBAGA BANGLADESH TA ERANG HOUKHRE.
3)ISRAEL AMADI INDIA LEIBAK ANIGI MARAKTA MATIK MAYAI LEIRABA MISSILE LEINABAGI DEAL MAIPAKNA TOUKHRE.
4)FIELD MARSHAL ASIF MUNNIR HANNDAGIAHENBA POWER PHANGLAGANI.
5)PAKISTAN GI TAMTHIRABA EXTREMIST MOULANA DIESIL BANGLADESH YOURAKKHIBADA NON-MUSLIM SING PAKHATNAKHRE.
6)CHINA NGAMKHEI MANAKKI NYOMA AIRBASE THABAK HOUKHRE AIR FORCE CHIEF AP SINGH BASE ADUDA LANDING TOUKHRE.

Pakistan gi defence Minister Khawaja Asif na India amasung Afghanistan ga nakan anigi lan amagidamak Islamabad na mapung phana thourang toure phongdoktuna atoppa kaihoubagi thabak ama amuk chattharakkhre. Asif ki waphamsing adu yamdrabada meeoi 13 sikhiba New Delhi da handakki car attack adugi matungda fongdokkhibani hairi.
Bangladesh manungda yengthinabagi huu kamsinnaba amasung terrorist ki thabaksing sougatnaba hannagi Prime Minister Sheikh Hasina na plateform ama fangbagi matungda yumshakeisa numitta Bangladesh ki foreign Minister na nungnangba phongdoknaba Dhaka da India gi deputy high Commissioner koukhatkhre hairi.
Israel amadi India leibak anigi marakta matik mayai lriraba missile leinabagi deal maipakna toukhre haina report amana phongdorakli. Report asigi matung enna handak India Government gi Defence Minister gi akhannaba official singna lonna thupna chatkhiba khongchat amada matik mayai leiraba missile leinabagi deal asigi manung channa Israel na matik mayai leiraba missile ahum India da piraklagani hairi.
Pakistan gi Parliament na nuclear khutlai paiba leibak asida saktida Military khutpai amukka henna chetsinhangadaba khongthang amada field Marshal Asim Munir da punshi chuppagi immunity pinaba phirep loukhre.
Pakistan gi tamthiraba extremist Maulana Diesil Bangladesh ki konung Dhaka yourakkhibada leibak asida leiriba non-Muslim sing pakhatnakhre haina phongdorakli. Report asigi matung enna Dhaka yourakkhraba Pakistan gi tamthiraba hoo puba Muslim extremist Maulana Diesil gi asengba maming asi Maulana Fajlur Rehman kouwi. Mahakna Dhaka yourakkhibada bangladesh ki Jamiat Ulema-e-Islam gi president Maulana Obaydullah Faruk na harao tayamna okkhi.
Ladakh ta lan gi mityengda yamna maru oiba Mudh-Nyoma airbase chief of air staff air chief Marshal AP singna C-130J transport aircraff ama landing touduna yumshakeisa numitta thabak houkhre feet 13,000 rom gi awangba amadi China ga tainaba Line of Actual Control (LAC) dagi kilometer 25 lom lappada airbase adu lei. Airbase adu thabak sijinnaba hounaba Indian Military gi lanthengnaba ngambagi thourang touba adu maruoiba Sector asida hengathallagani haina Official singna haikhi.

14 NOVEMBER, 2025, IMPHAL

  • EROLDA MAHEI TAMHANBIYU HAINA MAHEIROISING NA HUMAN CHAIN SEMDUNA KHONGJANG CHANGSINKHRE.
  • NUPIBU HANTHANA YENGLAKPA MATAMDA PUNNA THENGNAMINNADUNA NUPI OIBISINGGI THOUNA UTKADABANI: NOUTUNESORI
  • MHA GI PHIREP ARAMBAI TENGGOL NA THAGATPA PHONGDORAKLI.
  • BIKE THOUBA MEITEI PANGAL GI MEEOI ANI LITAN DA KUKISINGNA SARU TEKKHEI PHUDARAKKHRE.
  • VAN DRIVER SINGNA SINTHA LEPTUNA PAKTAKNANA KHONGJANG CHANGSINKHRE.
  • NONEY DA DRIVERSINGDAGI SEL LAKKHRE ,GARI THUGAIRAMLE.
Manipuri lol chaokhathannabagi pandamda Manipuri Student Federation (MSF) na chattharakpa khongjanggi manung channa ngasi Bishnupur District ki manung channa leiba Moirang Multipurpose Higher Secondary School gi maheiroising na Human Chain semduna khollao kaya laobaga loinana khongjang changsinkhre. MSF na maheiroisingga khtsamnaduna chattharakpa khongjanggi aniraksuba tangkak ta ngasi Moirang Multipurpose Higher Secondary school da MSF mayai loishang amadi Bishnupur District Committee gi thoumeesing yaona khongjang adu chatthakhibani hairi.
Manipur State Commission for Women amadi Royal Academy of Law Oinam na punna sinduna nupi angang singda chatthaba meeot meenei amadi mannaba mityeng yengdaba loinana thabak suphamsing yaona mapham khudingmakta hanthana yengbibagi matangda nongmagi oiba Khanna-neinabagi thouram ngasi Bishnupur District ki manung chanba Oinam da leiba Royal Academy of Law gi Seminar Hall da pangthokkhre.
Anouba Union Territory sembagi wapham leite haina Manipuri gi puwari mashak khangbaga loinana Manipur gi Territorial Integrity ngaktuna thamnabagidamak Leibak asigi Ministry of Home Affairs (MHA) na lourakkhiba mayek sengba phirep adugidamak Arambai Tenggol na thagatpa phongdorakli.
Ukhrul Districkki Mova Cave ta chatluba Meitei pangal gi member member ani Litan mayada kukisingna tamthina phurakpadagi saru tektuna hospital da laikatnakkhre. Pao asina hai, thoudok asi ngarang numidangwairam pung 6:30 rom taba aduwaida thokkhibani. Soklaba meeoi ani adudi Urup mayai leikaidagi Altaf Hussain (23) amasung Keirao dagi Yusuf Ali (20) apokpa Ibosana kouwi. Meeoi 32 na Bike 16 ta Ukhruk gi Mova Cave chatluraga hallakpagi lambida thoudok asi thokkhibani hairi.
All Manipur School Students Transporter Association (AMSSTA) na sinduna School 22 gi Van Driver singna puba thangba ngamloidaba Demand tourakpagi maiyokta nongmagi sintha leptuna mapham kayada paktaknana khongjang changsinkhre. Ngasi tongan tonganba mapham kayada khongjang changsinkhibagi saruk ama oina Porompat TV tower manakta chatthakhiba wakat meepham aduga mari leinana AMSSTA gi Drive team gi Controller Naoroibam Meghachandra na hai, Manipur da leiriba School gi maheiroi sing puriba Van Driver sing awaba kaya mayoknaduna lakli. Tongan tonganba lup kayagi maikeidagi houjik houjik Van Driver singda tallakliba senpham asi Driver amada lupa lishing 2/2 gi changda piyu hairakpani haikhi. Adum oinamak leiriba Driver singgi Union gi maikeidagi senpham adu khomgatlaga pirakkadabani haibagi wapham adudi toubiganu haikhi.
Jiribam dagi Imphal tamna lakpa man puba 100 rom thorakpada sakkhangdaba singna Noney Police Station manakta Driver singdagi ayao ayaoba selsing lakkhibaga loinana sel piyu yadaba Driver singdana makhoigi gari adu thugai heikhairamle. Pao asina hai, thoudok asi ngasi ahing nongyai pung 1 rom tarakpa aduwaida thokkhibani. Man puba gari sing asi escort touduna puraklaga Noney Police Station manakta thamlambani. Sakkhangdaba sing adu car amada tongduna lakpa meeoi ahum romna Driver sing adu garidagi koutharaga makhoi makhoigi phurit khaoda yaoriba ayaoba senfam sing munduna loukhibani hairi.

PAKISTAN PARLIAMENT NA MILITARY, JUDICIARY STRUCTURE SEMDOKNABA AMENDMENT PASS TOUNABA SEM SAKKHRE.

  • PAKISTAN PARLIAMENT NA MILITARY, JUDICIARY STRUCTURE SEMDOKNABA AMENDMENT PASS TOUNABA SEM SAKKHRE.
  • SHEIKH HASINA GI MAYOKTA CHATTHARIBA CASE KI WAYEL MANGOINANA BANGLADESH WAR ALERT LAOTHOKKHRE.
  • PAKISTAN GI DEFENCE MINISTER KABUL DA  LAN GI WARNING TOUKHRE.
  • UKRAINE GI PRESIDENT VOLODYMYR ZELENSKY GI MARU OIBA ALLY DOLLAR MILLION 100 GI CORRUPTION SCHEME MARAL SIKKHRE.
  • NIGERIA DA TERRORIST MASEL KHUT THOKNAKHRE, 200 ROM SIKHRE.
  • BELGRADE TA TRUMP KI MAMAK NUPA GI PROPERTY PROJECT TA PROTEST TOUKHRE.
Pakistan gi National Assembly (NA) ns Leibak asigi military amasung Judicial system gi pandamda achouba reformed gi khongthang amada 27 suba constitutional amendment bill adu lower house na touraba yabaga loinana ngasi assembly adugi maruoiba session amuk phamba houkhre hairi.
Houkhiba chahi gi July uprising da mee hatpa yaona crimes against humanity gi maralsinggi matangda hannagi Prime Minister Sheikh Hasina gi maiyokta thangatkhiba case adugi International Crimes Tribunal (ICT) of Bangladesh ki wayol sagolsel numit November 13 da laothoklagani. Wangna omkhatnaduna leiriba phibam adu yenglaga warol adu laothoktringei gi mangoinana Bangladesh High alert ta leikhre haikhi.
Pakistan gi konung Islamabad ta handakki terrorist attacksing adugi matung Leibak asigi defence Minister Khawaja Asif na Kabul da lan gi warning toukhre. Pakistan da thokliba hingsagi thabaksingda yaoriba terrorist sing changjapham pibagi afgan Taliban regime da maral siraduna Asif na Afghanistan gi mathakta tangaifadaba Islamabad na attack sing chatthahangadoure haina kihankhi. Islamabad ta leibakpokpa numitta suicide Blast amada meeoi 12 sikhiba amasung 36 sokkhiba adugi matung Asif ki statement adu lakkhibani. Suicide bombing adu makhoinani haina Pakistani Taliban (TTP) na phongdokkhre.
Ukraine gi investigator singna lanna chatlaba Leibak asida senja thumjagi matangda achouba muknaba ama wangkhatlakkhiba ga President Volodymur Zelensky gi maru oiba ally amabu dollar million 100 gi corruption scheme ama challaibagi maral sikhre. Russian attack singna leibakki Infrastructure thugairakkhiba marakta energy sector dagi pak sanna senja thumjagi manung chennaba achouba corruption scandal amagi manungda Tinuur Mindich ki mathakta sirakliba maralsing asi khwaidagi nouba thoudokni hairi.
Nigeria gi awang nongpok thangbada leiba Chad lake mapanda Boko haram amasung Islamic state west Africa Province dagi lakpa Rivel militant singga Chad lake mapanda khundaba dogon Chiku khunggangda houkhiba naongmaijing da khut thoknakhibada terrorist 200 rom sire hairi. Chad lake ki paring adu Jehadi singgi operational zone sing oibaga loinana faduna sel tallibasing, u- yonduna hinglibasing amasung sa-sun senaduna emung puribasing dagi tax loubagi thabaksing chatthei hairi.
US President Donald Trump ki mamak nupa Jared Kushnur na semgatpa pamliba luxury hotel complex amagi lambi yatnaba hannagi Army headquarters ama thugainabagi thourang touriba adugi maiyokta leibakpokpa numitta Belgrade ta meeoi cha kayana demonstration ama chatthakhre. Surbian parliament na bomb na thugaikhraba Yugoslav Army headquarters adugi re development adu urgent project ama oina classified touduna madu permit sing henna thuna fangba yahanduna special law ama pass toukhibagi numit 4 nigi matung maheiroina luchingba demonstration adu lakkhibani hairi.

IMPHAL, 13 NOVEMBER 2025

  • ANOUBA LEINGAK AMA SEMNABA THABAK HOUKHRE, SATYABRATA NA CM OIBADA MLA AYAMBA YANARE.
  • PHERZAWL DA MINI SECRETARIAT SANABA UNION MINISTER NA LAOTHOKKHRE.
  • MANIPUR DA NATIONAL TRIBAL FILM FESTIVAL HOUDOKKHRE.
  • LUHONGBA, NAHUT-NARENG NACHINGBADA KA HENNA SEL CHANGHALLIBASI THINGHOUSI!!
  • MANIPURI LOL DA ONTHOKTUNA MAHEI TAMHANGADABANI HAINA MAHEIROISINGNA KHONGJANG CHANGSINKHRE.
  • MANIPUR HOCKEY GI MATHAKTA SIRIBA MARAL KAYA ASI ARANBA YUMPHAM YAODABANI: KHOIROM LOYALAKPA.
  • NUPA GI JUNIOR COMPOUND INDIVIDUAL DA SAC GI SOROKHAIBAM JOHNSON NA GOLD MEDAL LOUKHRE.

Bharatiya Janata Party (BJP) gi National General Secretary BL Santosh amasung North East in charge Sambit Patra numit nini gi khongchatta ngasi Imphal da thunglakhre, BJP gi MLA sing party gi thoupubasing, Intellectual sing, BJP ga chatminnariba party singgi MLA amasung Security Adviser Kuldeep Singh ga mathang manao naina meepham pangthokkhre.

Transport and highway gi union minister of state Ajay Tamta na ngasi Pherzawl district ta hakthengnana chattuna district adugi chaokhat thouranggi scheme amadi project sing yengsinkhibada district sigi oina mini secretariat ama sabagi wapham laothokkhre. Mahakki khongchat aduda Parbung da leiba community health center yengsinkhibaga loinana health center aduda thabak touriba staff sing amasung patient singga interaction pangthokkhi. Loinana district asigi haksel gi lamda henna mapangal kankhathannaba mateng panggani hainasu thajaba piramkhi hairi.

Leibak asiga ehan hanba oina ngasigi houduna tha asigi 15 faoba numit marini chupna chatthagadaba tribal Frame Manipur haina mingthonduna National Tribal Film Festival Cum State Tribal Carnival 2025 houdokkhre. Ministry of Tribal affairs ki mityengga loinana Manipur government ki Department of Tribal Affairs and heals amasung Tribal Research Institution na sinduna Palace Compund da leiba City convention Center da houdokkhibani. Numit marini chupna pangthokkadouriba National tribal Film Festival asi Palace Compound dagi Manipur State Film Development Society (MSFDS) tasu pangthokkani hairi.

Lamdam asigi enak khullaba art and Culture amadi sanna-khotnabada malemda Manipur bu mashak tahkliba Manipur gumba apikpa lamdam amada handak maraksi kanagumba sel paiba, meechang sangga chaojaba enak khulle khanjaba meeoi kharaga makhoi mangaire haibagi mawongda mamangthakta amukta toukhidaba mawongda luhong-khongdongba, nahut-nareng, meesi-meena gi thouramsitang yaona kanglup phurupki oiba thouram-thouda kaya pangthokpada ka henna kanndabada sel changhallibasi leingaka chatna-kanglon ama semduna thonghousi nattragadi lishang sitna waduna sotthaduna lakliba state asida khundariba manipurising asi hougatpa ngamdana awa-ana kaya mayoknaragani hairi.

Houjik houjik maheiroisingna tamliba lairiksing asi Manipuri lolda handoktuna maheiroisingda tamhannaba hotnagadabani haina Ibotonsana Girls Higher Secondary School gi maheiroisingna ngasi Human Chain semduna khongjang changsinkhre hairi.

Hockey Manipur kouba lup amana Manipur Hockey gi mathakta sirakliba maral kaya adu aranba amadi yumfam yaodabani haina Manipur Hockey gi President Khoirom Loyalakpa na phongdokkhre. Ngasi nungthil Manipur Press Club ta pangthokpa paogi meefam amada mathakki wafam asi fongdokkhibaga loinana president Loyalakpa na makha tana haikhi. Hockey Manipur na chattharakliba thouwong asina takpadi eshagi sumang sittana mee gi sumang sitpa haibaduni haikhi.

Manipur Archery Association na sinduna Takyel da leiba SAI, NERC ground da 35 suba Senior State Archery Championship 2025 gi ngasi pangthokkhiba nupa gi Junior Compound Individual Event SAC gi Sorokhaibam Johnson na Gold loukhre. Nupagi Junior Compound Individual Event asida SAC gi Sorokhaibam Johnson na point 145 score touduna goal medal, UAC gi M. Robinson amasung SAI RC gi Yensembam Rojit Meitei na Point 142/142 chap mannana score tourabu M.Robinson na silver amadi Rojit na bronze medal phangkhi.


PAKISTAN DA SECURITY FORCE KA KHUT THOKNABADA MILITANT 20 SIKHRE.

  • PAKISTAN DA SECURITY FORCE KA KHUT THOKNABADA MILITANT 20 SIKHRE.
  • APPEAL PALLINGEIDA FRANCE KI HANNAGI PRESIDENT JAILDAGI THADOKKHRE.
  • KYIV TA ATTACK CHATHAKHRABA MATUNG KHWAIDAGI NOUBA UKRAINE GI ATTACK TA RUSSIAN OIL DEPOT MEI CHAKKHRE.
  • ISLAMABAD SUICIDE BLAST COURT MAPANDA POKHAIBADA MEEOI 12 SIKHRE, TTP NANI FONGDOKLAKKHRE.
  • DELHI BLAST KI MATANGDA BHUTAN DAGI PM MODI GI MESSAGE: LOUTUNABAGI HOURAKPHAM MARU ADU PHANGADOUBANI.
  • INDIA SU LONG RANGE HYPERSONIC MISSILE MAI PAKNA CHANGYENGDUNA TECHNOLOGY ASI LEIBA LEIBAK SINGGI MANUNGDA YAOBA NGAMLE.
Afghanistan ga thangnaba Pakistan gi erang leiba Khaibar Pakhtunkhwa province ta security force singna tongan tonganba khut thoknabagi thoudok anida yamdrabada militant 20 muk hatkhre. North Waziristan gi swan gi general area da intelligence ta yumfam oiba operation ama chatthabada November 8 amasung 9 da security force na terrorist 8 hatkhre haina military gi madia wing Inter-Services Public Relations (ISPR) na thokpa statement amana haikhre. Dara Adamkhel District ta atoppa operation amadasu nongmei kanna kapnaraba matungda terrorist 12 hatkhre haina statement aduna makha takhi. Leihouriba terrorist sing adu louthoknaba houjik mapham aduda sanitization operation sing chatthari haina statement aduna haikhi.
                    Campaign finance scandal amada mahakki conviction gidamak chahi 5 gi jail gi cheirak amada tha 1 fabattringei da France gi hannagi president Nicolas Serkoji ningthoukaba numitta condition kharada jaildagi thadokkhre. Libia gi hannagi strongman Muwamar Gaddafi gi presidential campaign gidamak senfam lounabagi loutunabagi September da mahak conviction fangkhi. Conviction adugi appeal ama panduna leiringei mahakki ukil singna nganna thadoknaba court ta haijakhi.
                    Russian energy facilities gi mathakta khwaidagi nouba attack ta Ukraine gi military na Saratov oil refinery da ngarang numidang attack touduna mafam adugi akoibada explosion sing thokhankhre amasung mei chakkhre. Russia gi manung chanba Crimea sea oil terminal ama amasung khudum chanba Donetsk da warehouse amada ningthoukaba gi numidang da tongan tonganba target singda attack toukhi haina telegram da eraduna Ukraine gi general staff amana haikhi. Saratov region gi Russian Governor Roman Busargin na ngarang numidang gi attack amana region aduda Civilian Infrastructure sokkhre haina ngasi haikhi. Nakal anigi lanmisinggi marakta khut thoknaba hek kankhatlakkhibaga Donetsk region da paisinnaba Russian na troop 1,50,000 rom sijinnarakkhibada attack adu lakkhibani hairi.
                    Pakistan gi konung Islamabad ta District and Session court manakki G-11 manakta ngasi car bomb ama pokhaibada yamdrabada meeoi 12 sikhre amasung atoppa 30 rom sokkhre. Pakistan gi defence Minister Khawaja asif amasung president Asif Ali Zardari na thoudok adu suicide blast amani haikhi amasung phibam adu lan thoklaba Pakistan amaga mannei haikhi. Asokpa meeoising adu matik chaba laiyeng fangle haina Leibak adugi Interim Minister na haikhi amasung phibam adu Prime Minister Shabaz Sharif masa makna monitor toure amasung asokpasing laiyengliba Hospital sing aduga pao faonaduna leire haikhi.
                    Yamdrabada meeoi 12 sikhiba Delhi blast adugi nonganbada Prime Minister Narendra Modi na Delhi gi Puwari oiraba red fort manakta pokhaihankhiba adugi loutunaba meeoising adu lemna khak tharoidabani haikhre. Eikhoigi agency singna loutunaba asigi maru adu fangadabani. Masigi manungda leiriba loutunaba meeoising adu lemna khak tharoidabani haina Bhutan gi konung Thimphu dagi Hindi da wa ngangladuna mahakna haikhi.
                    India gi Defence Research and Development Organisation (DRDO) na November 17 nongmaijing numitta Orissa gi turban manakta long-range hypersonic missile ama maipakna flight test toukhre. Kilometer 1500 henba range gi hypersonic missile mai pakna changyeng pangthokkhiba aduna asigumba thabak wanglaba technology leiba Leibak kharakhakki manungda India yaoba ngamhankhre. Defence Minister Rajnath Singna X ta thagatpa post amada madugi singthaninggai oibadu thagatkhi amasung haikhi, Orissa turban manakta leiba Dr.APJ Abdul Kalam Azad Island dagi long-range hypersonic missile amagi flight trial maipakna pangthoktuna India na achouba khongthang ama thangba ngamkhre.


IMPHAL, 12 NOVEMBER 2025

  • 1)ANIRAKSUBA OINA THADOU INPIGA CSO SINGGA TANGDU LEITABA PURAKNABA PORAM YATKHRE.
  • 2)MHA NA SEPARATE ADMINISTRATION REJECT TOURAKPA KUKI-ZO SINGDA SO PIPHAM THOKPRANE.
  • 3)KUNDO PARENG LENGBADA SANAGI KUNDO HAPCHILLAKLIBASI EIKHOIGI NAT CHATNABI MAMI SAMJILLAKPANI: EYOL.
  • 4)SDO OFFICE MEI THARAMLE.
  • 5)KAKCHING DA BANDH CHATTHARI ADUBU LAMBI SEMBADI HOUKHRE.
  • 6)HANDLOOM GI POTTHOKSING MAPANDA THADOKNABA MOU SIGN TOUNAKHRE.
  • 7)PHISAKON AMADI PHI TUNABA MACHINE YENTHOKKHRE

State asuida kumja 2023 may 3 dagi houduna thokliba erang asina maram oiraga changthok changsin matam sangna yarudraba matung aniraksuba oina thadou phurup ki CSO ama oiriba Thadou Inpi Manipur amadi tongan tonganba Manipur gi CSO singga tangdu leitaba phibam ama puraknabagi matangda ngasi poram yatkhre.

                    Manipur data nattana Bangladesh amadi Myanmar nachingba Leibak kayada meehat-meepun, lut-pat, meebu kihan khanghanbada nattana Ganja amadi poppy pambi kaya thaduna makhal makhalgi landa chatthaduna lakliba Manipurda Union Territory ga loinana separate administration tanduna lakliba Kuki-zo singgi Separate administration demand pibada India na sougatte haina handakta New Delhi da Suspension of Operation (SOO)  Sign tounaraga leiriba Kuki National Organisation (KNO) amasung United People ‘s Front (UPF)  ki meehut kangbu amaga India gi Ministry of Home Officer gi meehut meehut kangbu amaga wari sannabada reject tourakkhibasi asengba achumba khongthangni hairi.

                    Handak ekui kuidana luhong khongdonggi thouram amada kundo pareng lengbada sanagi kundo hapchillaklibasina takpadi eikhoigi leijariba phajakhraba nat chatnabi asi tapna tapna mami samjillakpani haina Enat Yokkhatpa Luptin ( EYOL) gi Secretary General Mayengbam Dhananjoy na fongdokkhre.

                    Churachandpur District ki Digital Officer/Block Development Officer (SDO/BDO) gi loisang ngarang numidang Sakkhangdabasingna mei thadoklamle. District asigi Khomun Village da leiba office asi ngarang numidang pung 9 rom tarakpada aduwaida sakkhangdaba singna mei thadoklamkhibani. Tungda Manipur Fire Service kangbu na mei adu mutthatkhi. Mei chakpa asida IDP singga mari leinaba Document sing amang-ata thoklamba yai. Thoudok asi police na case ama loukhatkhre hairi.

                    National highway 137 gi Kakching lamkhaidagi Wabagai lamkhai faobagi lambi sembiraktabadagi Kakchinggi CSO, club amadi tongan tonganba lupsingna koukhiba matam kaktaba bandh chatthari. Adubu hairiba lambi asi semjinbagi thabakti ngasidagi houkhre. Ngasi ayuk anganbadagi houna masing yamlaba meeyam thoklaktuna kakching lamkhai amadi Kakching keithel yaona mafam kayada tire mei thaba, u wa peisinduna lambi thingkhi. Garising chennakhide, school college kanakhide, keithel amasung dukan sing thong lonnakhi hairi.

                    Manipur artician singna puthokpa handloom amasung textile gi potthoksing leinaba mapan leibakki buyer mari ga MOU sign tounare. Manitex pangthokpagi pandam fangle haina Handloom and Textile gi Director Elangbam Jiten na phongdokkhre.  Ngasi khutyek pinakhiba cherol adugi matung enna ahanba phase ki oina chahi amada lupa crore 4 gi lakh 9 gi oiba potlam mapan leibaksingda yonba haina yanakhre hairi.

                    Moirang Municipal Council gi ward number 5, 6 amasung 21 gi nupisingda ngasi Moirang AC gi MLA Thongam Santi na Phisakon amadi phi tunaba machine lemna yenthokkhre. Moirang Philem Leikai da leiba MLA gi office ta pangthokpa thouram aduda Moirang Municipal Council Ward number 6 ta meerap oinaba sem saribi Phairembam Bheigyabati, MLA gi PRO Phairembam Sobha amadi maru oiba meeoi kaya saruk yakhi.


NUMIT 40 NIGI MATUNG GOVERNMEMT SHUTDOWN LOISINNABA US SENATOR NA AHANBA KHONGTHANG LOUKHATKHRE.

  • NUMIT 40 NIGI MATUNG GOVERNMEMT SHUTDOWN LOISINNABA US SENATOR NA AHANBA KHONGTHANG LOUKHATKHRE
  • AL QAEDA GI MARI LEINABA ERANG MARAKTA INDIAN 8 FAKHRE
  • IRAN NA DEFENCE SYSTEM SING NAMHATPA NGAMBA MISSILE PUTHOKKHRE
  • ARMY GA KHUTSAMNABAGI MARALDA MALI NUPI AMA FARAGA HATKHRE
  • LEIBAK ASIGI NATIONAL CAPITAL GI MAFAM PUMNAMAKTA RED ALERT LAOTHOKKHRE. DELHI GI RED FORT MANAKTA CAR BOMB POKHAIBADA 10 SIKHRE, 24 HENNA SOKKHRE
  • DELHI NCR DA ACHOUBA TERROR MODULE THUGAIKHRE EXPLOSIVE KG 2900, HEAVY METAL KG 5 PHANGKHRE
  • RUSSIAN TERROR ATTACK CHATTHANABA THOURANG TOURAMBAGI DAMAK VOTER FARE
US government shutdown gi numit 40 nigi matung madu loisinnaba maikeida US Senator na ahanba khongthang loukhatkhre. Healthcare subsidy singgi guarantee piba extension ama yaodana moderate democrate group amana makha chatthanaba yakhiba matung nongmaijing numitta Senator na khongthang adu loukhatlakkhibani. Mathou taba khongthang kaya marumgi ahanba oiriba test vote amada government ta fund pinaba Compromise Legislation pass tounabagi khongthangda Senator na 60/80 vote thagatnakhi amasung January 1 da matam lougadouba affordable care act tax credit sing matam sangdoknabagi konna vote ama lounagani.
                    Mali da khutlai paiba meeoisingna hatkhiba Indian National 5 tekta kaidana thadokhannaba New Delhi na Mali gi Authorities ga nakna thabak touri haina Bamako da leiba Indian Embassy na fongdokkhre. Indian 5 adu electrification project sing da thabak touba company amana sijinnabani. Makhoi nongchup Africa gi Leibak aduda erang amasung Jihadist ki hingsa kankhatlakkhiba tallakta Kobri manaktagi khtlai paiba meeoisingna fakhibani hairi.
                    Iran na defence system pumnamak faojinba ngamba hypesonic missile ama puthokpa ngamle haina Leibak asigi revolutionary guards Aerospace unit ki commander general Amiraly Fajideh na ngasi haikhre. Nuclear khutlai sing puba ngamba traditional ballistic missile gum manba hypersonic missile asi khongjel gi ayangba saruk 5 dagi henna paiba ngammi. Masigi hypersonic Ballistic Missile asi air defence shield singgi mayokta thengnanaba puthokpani haina general adugi warol palladuna Iran gi first news agency na haikhi.
                    Awang thangba Mali da Jihadist sing ni chingnabasingna tiktok ta posting thagatpa naha oiriba nupi ama fakhre amasng adugi matung meeyam mamangda mahak hatkhre haina mahakki emung manung amsung mapham adugi official singna ngarang phongdokkhre. Awang thangba Timbuktu region gi Tonka city gi Mariam Cisse na video sing thagatkhi amasung follower 900 lei. Adubu mahakpu faribasingdi mahak army ga khutsamnabagi maral sikhi. Mahak sikhibagi pao aduna Leibak adu thamoi sokhankhre hairi.
                    New delhi gi red fort manakta car bomb ama pokhaibada chaona misi-mina thokkhre. Leibakki konung oiriba Delhi pumba high red alert laothokkhre. Bomb pokhaibagi thoudok aduna yamdrabada meeoi 10 sire aduga 24 henna asok apan nangle haina times of India gi pao amana report touri. Houjik faobagi oinadi karigumba amata haiba ngamkhiroi, investigation chatthari haina Delhi Police ki official amana paogi agency ANI da fongdokkhre.
                    Jammu and Kashmir police na Haryana police ka khutsamnaduna Haryana gi Faridabad ta apartment amadagi ningthoukaba numitta yamlaba explosive sing amasung khutlaising faduna terrornetwork singgi mathakta achouba mai pakpa ama fangkhre. Official singna chemical sing, detonator sing wire amasung bomb sannabagi machak Kg 2900 ga loinana Ammonium Nitrate ni chingnaba kg 360 fangle haina fongdokkhre.
                    Pakistan dagi drone na pusillakpa khutlaising amasung sathina hoo chenba Ricin sanaba machak mathumsinnga konana Gujarat ta fakhiba masagi chahi 35 suraba Hyderabad voter adu mashak khangba ngamkhre. Mahak India gi city kayamarum da attack tounaba LS- Sponser Terrorist plot amagi maruoiba meeoi amanihaina khangba ngamkhre. Loutunaba asida yaoriba atoppa meeoi ani adudi Uttar Pradesh ki Shamli  dagi tailor 1 amasung lakhimpur Khiri dagi maheiroi amani hairi.